1. Bastion Fortuna, ehitatud XVII sajandi lõpul Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi.
2. Bastion Triumph, ehitatud XVII sajandi lõpul Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi. Bastionist lõunas asus 1822. aastal valminud Peeter I värav, mille järgi on oma nime saanud ka Peetri plats.
3. Bastioni Fama asukoht . Bastion ehitati XVII sajandi lõpul Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi. Ainuke Dahlbergi kavandatud Narva bastion, mis pole tänaseni säilinud.
4. Bastion Gloria, ehitatud XVII sajandi lõpul Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi. Bastionil asuv Narva Muuseumi Kunstigalerii hoone ehitati XVIII sajandi II poolel püssirohuaidaks.
5. Bastion Honor, ehitatud XVII sajandi lõpul Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi. Pärast bastioni jõepoolse seina purustamist Põhjasõjas 1704. aasta augustis vallutasid Vene väed siitkaudu Peeter I juhtimisel tormijooksuga Narva linna.
6. Bastion Victoria, ehitatud XVII sajandi lõpul Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi. Narva kõige võimsam bastion, esiseina kõrgus 16 meetrit. Purustati Põhjasõjas 1704. aastal, pärast sõda renoveeriti.
7. Bastion Pax, ehitatud 1670ndate II poolel. Kandis alguses nime Wrangel (hüütud ka Vanaks bastioniks). Hiljem kinnistus nimi Pax, kuna sama nime kandis Erik Dahlbergi projektil Wrangeli asemele kavandatud bastion. Põhjasõja tõttu jäi Wrangel tegelikult ümber ehitamata, muutus vaid nimi.
8. Kaitseehitis Spes , ehitatud XVII sajandi lõpul Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekti järgi.
9. Bastion Kristlasvall, esimene ehitusetapp 1583-85, ümberehitatud XVII sajandi I kolmandikul nn uus-itaalia tüüpi bastioniks. Ainuke tänapäevani säilinud vanema ehitusetapi bastion Narvas. Renoveeriti 1970ndatel.
10. Pimevärava asukoht . Samas kohas asus keskajal Narva Rannavärav (nimetatud ka Väike või Vana Rannavärav, Vana värav). Rekonstrueeriti aastatel 1676-80, seejärel hakati hüüdma Uueks väravaks. Kuna väravakäik oli kaitseotstarbel kaarekujuline, siis kinnistus hiljem nimetus Pimevärav, mille järgi on saanud oma nime ka Pimeaed. Värav lammutati 1875. aastal.
11. Kuningavalli asukoht . Algselt asus sellel kohal keskaegse linnamüüri kagunurga torn. Aastatel 1583-85 ümberehitatud torni hakati hüüdma Kuningavalliks, XVII sajandi I kolmandikul ehitati ümber uus-itaalia tüüpi bastioniks. Jäi lagunema pärast uue kaitsesüsteemi rajamist XVII sajandi lõpul.
12. Narva Hermanni linnus, ehitatud põhiliselt XIV-XVI sajandil Liivi ordu poolt. Linnuse vanimad tänini säilinud osad pärinevad XIII-XIV sajandi vahetusest, taanlaste valitsusajast. 1347. aastal müüs Taani kuningas Põhja-Eesti koos Narva linnaga Liivi ordule, kes ehitas taanlaste kastellilaadse linnuse ümber konvendihooneks koos võimsa Hermanni-nimelise peatorniga. Linnus ja torn said rängalt kannatada II maailmasõjas, taastamistööd algasid 1950ndatel. 1987. aastast on linnus taas külastajatele avatud.
13. Viies raveliin, ehitatud XVIII sajandi I veerandil Vene tsaari Peeter I tellimusel. Aluseks tegelikult Narva bastionid projekteerinud Rootsi riigitegelase ja sõjaväeinseneri Erik Dahlbergi projekt. Ainuke raveliin, mis on osaliselt tänaseni säilinud.
14. Kuninga värava asukoht, 17. saj. lõpp. Rootslaste valitsusajale järgnenud Vene võimu ajal nimetati ümber Imperaatori väravaks.
15. Liivavalli asukoht. Ehitati 1583-85 keskaegse linnamüüri kirdenurka, 17. sajandi I kolmandikul ehitati ümber uus-itaalia tüüpi bastioniks. Kaotas tähtsuse seoses uue kaitsesüsteemi rajamisega 17. sajandi lõpul
BASTION (pr bastion, tuleneb hilisladina sõnast bastilio ’ehitan kindlustust’) – kaitseotstarbeline muldkindlustus, mis on paljudel juhtudel ümbritsetud suurtükituld tõrjuvate kivimüüridega. Bastion mahutas rohkem relvastust kui kaitsetorn.