Esimesed Narva bastionid rajati 1630. aastatel.
Uus etapp Narva bastionide ehituses algas 17. sajandi lõpul, mil oma plaani Narvat ümbritseva kaitsevööndi rajamiseks esitas tuntud sõjaväeinsener ja arhitekt Erik Dahlberg, kes juhatas kaitserajatiste ehitamist Rootsi sõjaväes.
Dahlbergil kulus Narva bastionivööndi rajamiseks 22 aastat. Rootsi kuningakassast eraldati selleks tolle aja kohta kolossaalne summa. Ehitusel töötas kuni 3000 meest aastas – põhiliselt sõdurid, kes saadeti selleks igal kevadel Ingerimaalt kohale.
Rootslased alustasid Narva bastionide ehitamist 1682. aastal. Ka 1700. aastal alanud põhjasõda ei peatanud tööde käiku. Pärast seda, kui Peeter I väed vallutasid Narva 1704. aasta augustis, jätkasid bastionide ehitamist venelased, tehes seda samuti Dahlbergi projekti alusel. Venelased viisid Narva kaitserajatiste ehitamise ka lõpule.
Viimast korda olid kaitserajatised lahinguvalmiduses aastatel 1853−1856 toimunud Krimmi sõja ajal, mil kardeti Inglise armee tulekut Narva jõele.
1863. aastal anti Narva bastionid üle linnale rahuotstarbeliseks kasutamiseks. 19. sajandi lõpul rajati kõigile bastionidele linnapark.
Bastionide välismüürilt mõõdetuna on Narva bastionivööndi kogupikkus üle nelja kilomeetri. Bastionide sisemuses paiknevate käikude kogupikkus on peaaegu poolteist kilomeetrit.
Praegu võib Narvas näha bastione Victoria, Pax, Triumph, Gloria, Honor ja Fortuna ning poolbastione Spes ja Kristervall.